16. Põhjala Heidelberg ja ööbikud Toomel

Heal lapsel ikka mitu nime ja nii on ka Tartut läbi aegade erinevalt kutsutud. Järgneva tekstikatkendi autor Otto von Holbeck (1871-1953) võrdleb Tartut ühe Saksamaa tuntuima ülikoolilinna Heidelbergiga. Tartut on aga nimetatud ka Emajõe Ateenaks (sks Embach-Athen), mille päritolu on tihti tuletatud kunagise kaubahoovi sammaste peegeldumisest Emajões. Tegelikult oli säärane metafoorne nimi osa Saksa ülikoolitraditsioonist, kus klassikalise hariduse võrdkujuna võrreldi ülikoolilinnu Ateenaga (lisades juurde vastava jõe nime, mille ääres linn asus, näiteks Heidelberg: Neckari Ateena - Neckar-Athen) ja tudengeid muusade jüngritega.

Tekstis esinev ladinakeelne kiri “Siste hic impetus flumen, Catharina Secunda jubet”, eesti keeles „Jõgi, ohjelda siin oma voolu Katariina II käsul“ kaunistas aastatel 1783-1784 keisrinna Katariina II käsul ehitatud Kivisilda, üht Tartu omaaegset sümbolit, mis hävis II maailmasõjas. Samamoodi on hävinud Jakobi tänava äärne hoonestus Toomemäe nõlval, kus linnakodanike aedades laksutasid ööbikud.

Juttu on ka Jaani kirikust, mis on 14. sajandist pärit keskaegne telliskirik ja tuntud oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest. Kirik seisis II maailmasõjast saadik

varemeis, pärast Eesti taasiseseisvumist asuti selle taastamisele, jõudes lõpule 2005.

Tekstikatkendi autor Otto von Holbeck (1871-1953) õppis 1889-1895 Tartus arstiteadust ning kuulus korporatsiooni Livonia. Hiljem tegutses ta sõjaväearstina, osaledes muuhulgas Buuri sõjas, ning oli kirurg Tartu ülikooli kliinikus. Aastal 1921 läks ta Saksamaale.

Holbecki meenutused “Studentenjahre in Dorpat” ilmusid esmakordselt 1963 kogumikus “Erinnerungen an die Livonia Dorpat 1822-1962”. Tekstikatke on eesti keelde tõlkinud Reet Bender.

Teksti loeb kirjastaja Indrek Ilomets.

Foto: Vaade Toomemäele. Autor: Uku Peterson.