17. Vangimajarõõmud taeva lähedal

19. sajandil pidid avalikku korda ja üliõpilasreegleid rikkunud tudengid kandma karistust kartseris ehk ülikooli arestikambris. Kartserid asusid ülikooli peahoone pööningul, kuid 1965. aasta peahoone põlengu tulemusena on tänapäevani säilinud viiest kambrist vaid üks, mida võib tänapäeval aga iga huviline külastada - ka karistust kandmata. Oma kartserikogemust meenutab estonus Otto von Grünewaldt (1860-1936).

Tekstis leidub ka parafraas Saksa luuletaja Heinrich Heine Göttingeni-stuudiumi aegsele satiirilisele reisikirjale „Harzi-reis” (1824), kus Heine muuhulgas kirjutab, et Göttingeni linn „on kõige meeldivam siis, kui sellele selg pöörata”. Tartu ülikooli kartseri seinal olev tekst, mille kohaselt on “G. Öttingen” kõige meeldivam selja tagant, viitab aga omaegsele rektorile Georg von Oettingenile, kelle sulest võib siin ringkäigul lugeda tema tudengipõlve lugusid. Rektorina olevat ta aga tudengeid ohjanud “küll raudse käe, kuid siidist kinnastega.”

Kartseriteksti autor Otto von Grünewaldt (1860-1936) õppis ülikoolis majandust ja juurat, kuulus korporatsiooni Estonia. Hiljem oli ta põllumees ning Aa mõisa omanik. Lisaks tegeles ta mitmekülgselt kirjandusega: kirjutas memuaare ja tõlkis vene kirjandust. Tema ülikoolimälestused “Erinnerungen. Studentenzeit” ilmusid 1927. Eesti keeles avaldati need Toomas Hiio tõlkes 2000. aastal Loomingu Raamatukogus (nr 5-6, “Mälestused. Üliõpilasaeg”). Tekstikatkendit loeb ajaloolane Kaarel Vanamölder (EÜS).

Foto: Tartu ülikooli peahoone, 1900-1910, Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Tartu Linnamuuseum, TM F 172:20