18. Rist teadustempli haual

Ka Tartu ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone (1809, arhitekt J. W. Krause) välisilme on aja jooksul muutunud. Venestuse ajal ehitati aastal 1894 ülikooli peahoone 3. korrusele, meteoroloogiakabineti asemele vene-õigeusu kirik ning hoone frontoonile püstitati õigeusu rist. 1902 ehitati keiserliku ülikooli juubeli puhul katuse vasakusse nurka veel sibulkuppel, mis lammutati 1920. aastatel. Kiriku endistes ruumides seati aga sisse hilisem legendaarne raamatukogu seminarka.

Loo tegelased on:

Wilhelm Volck (1835-1904), teoloog, töötas alates 1862 Tartu ülikoolis, alates 1864 semiidi keelte korraline professor. Venestuse tõttu lahkus 1898 Tartust, oli professor Greifswaldis ja Rostockis. Usuteaduskond oli pärast Tartu ülikooli venestamist 1889 ainsaks teaduskonnaks, kus tohtis säilida saksa keel õppekeelena.

Anton Budilovitš (1846 – 1908), slavist, 1890-1892 Varssavi ülikooli rektor, 1892-1901 Tartu/Jurjevi ülikooli rektor. Oli esimene võimude poolt ametisse pandud, mitte enam valitud rektor. Oli üheks venestuspoliitika elluviijaks Vene keisririigi toonastel piirialadel.

Järgneva anekdoodi õigeusuristist peahoone frontoonil on kirja pannud livonus Hans von Schroeder (1879-1968), kes õppis aastatel 1899-1904 Tartus ajalugu ja õigusteadust. Hiljem tegutses ta ajakirjaniku ja humoristina, oli alates 1921. aastast ajakirjanik Saksamaal, avaldades mitmeid huumorikogumikke. Anekdoot on ilmunud kogumikus “Pratchen. Edeldreiste Geschichten aus baltischen Landen”(1943) ja eesti keelde tõlkis selle Reet Bender.

Teksti loeb ajaloolane, Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Ken Ird.

Foto: Tartu ülikooli peahoone õigeusuristi ja sibulkupliga, autor H. Staden, 1914, Rahvusarhiiv, EFA.98.7.47